kuna mu isa on filmi sihtasutuses mingi tegelane ja ta saab igale sõpruses esilinastuvale filmile 2 piletit, siis käisin ma täna rickyt vaatamas. (mitte, et mina oleks selle pileti niisama saanud, ma pidin terve ta saali, noh, nii 100 ruutmeetrit või nii, ära pesema). mul polnud õrna aimugi millest see film räägib. alguses tundus nagu oleks mingi tavaline vaene-üksikema-kohtab-meest-nad-armuvad-ja-saavad-lapse film, aga nagu välja tuli kasvasid sellele lapsele tiivad. päris kana tiivad olid..
ah, muideks olen ma nüüd brünett, mitte, et mul oleks nüüd see katsetan-oma-juustega aeg kätte jõudnud, aga lihtsalt juhtus nii.
kurat, suvi saab varsti läbi. ärge minult küsige, mida sa suvel tegid. ma ei tea. aeg on lihtsalt mööda läinud must.
kõik märgid näitavad, et inimene on mingi nähtamatu mehhanismi ori, millel on omadus korduda. (vahest on hea lugeda mõnda head raamatut.)
No comments:
Post a Comment