Sunday, 12 July 2009

the things we fear the most have already happened to us.

Kuidas rikkuda kellegi tuju, panna teda tundma täiesti tühisena? Lase tal end oodata. Tundide kaupa. Ära vasta tema kõnedele, või kui vastad tee hääl nagu see oleks absoluutselt normaalne. Nagu sa ei ole lasknud tal terve päeva end oodata.
Kuidas ei jõua midagi nii lihtsalt ühele inimesele kohale? Täpselt nädal aega tagasi, Riia lennujaamas, ootasime me teda kaks tundi. Täna olen ma teda neli tundi oodanud.

Miks ei suudeta ära visata vanu karpe, mingeid kärvanud küünlaid, 1982. aasta kalendreid, tolmuimejaid, mis ei tööta juba pool sajandit, vanu äratuskelli, pakkepaberied, kilekotte, vanu mänguasju, nööpe, purgikaasi? Kas neid läheb siis tõesti veel kunagi kellelgi vaja?

No comments:

Post a Comment